#60 ehk Kimi Sakura tegutseb jälle

onu unenägu

onu nägi unes et on tiibadega mees

võttis kätte lendas koju magama jäi tädi

kodus oli rahu ja ka sahver oli tühi

ainult uksel oli kiri „ÄRA MISKIT PUUTU!“

onu mõtles pikalt pööras ringi võtit pesas

nägi iseennast aga mitte enda nägu

katsus kõiki kohti kuhu küündis ta ja tädi

katsus põhjalikult pärast endal hakkas häbi

koristas siis tuba tegi kartulitest putru

pani tiivad kappi keeras kapiuksed lukku

hommikul kui päike kiskus silmaklapid lahti

tädi oli taevas polnud tiibu polnud kappi

Kimi Sakura (2010)

Kimi Sakura luuletuse „onu unenägu“ (2010) tõlgendus

Mõista luuletust luuletaja enda seisukohalt – see on samaväärne katsega tajuda haavalehtede habrast värisemist tuuleiili meelte läbi. Loodusseadusi me murdma ei hakka, määratlematu jäägu määrimata, mekime seda, mida serveeritakse. Mida siis see vähetuntud jaapanlasest kunstnik meile serveerinud on?

                onu nägi unes et on tiibadega mees

Esimene värss tutvustab meile mingisugust onu, kes kujutab omakorda ette mingisugust tiibadega meest. Peame ilmselt enesekeskis otsustama, kas onu vaatab seda salapärast  „tiibadega meest“ kolmanda isiku vaatepunktist või samastab ta end selle mehega. Ehk aitab edasine meil seda keerulist otsust vastu võtta.

Teise värsi võimalikke tähendusi on niipalju, kui on võimalik sellele reale erineval viisil rõhke ning pause asetada. Toome välja kolm tõenäolisemat varianti:

                võttis kätte lendas / koju magama jäi tädi

         

      kus tiibadega mees lendas teadmata suunas, jättes tädi rahulikku kodusesse unne

                võttis kätte lendas koju / magama jäi tädi

 kus tiibadega mees (onu ise?) võttis suuna kodu poole, samal ajal kui tädi unne suikus (ning temast maha jäi?)

                võttis kätte lendas koju magama / jäi tädi

 tiibadega mees lendas suure hooga koju magama, tädi jäi kus see ja teine.

Kõik eelnev on loo jutustamise seisukohalt küll huvitav, ent pisut üldistades võime kõigist kolmest järeldada, et tiibadega mees läks kusagile, kuhu tädi silmad ning küüned enam ei ulatu, läks eemale.

Tundlikku lugejat võib huvitada, miks on tegevuse alustamisel kasutatud robustset sõnapaari „võttis kätte“. Mulle jätab see mulje, et tegema on hakatud midagi, mida juba pikemat aega mõtteis mõlgutatud, kuid mingisugusest hirmust või laiskusest või ebamugavustundest üha edasi lükatud.

Kolmandal real tutvume lähemalt selle salapärase koduga (on seal nüüd magav tädi või saabus sinna tiibadega mees (onu?) ?).

                kodus oli rahu ja ka sahver oli tühi

ütleb meile, justkui oleks kodurahu võrdsustatav tühjusega. Kas pererahvas on tõesti pideval vaenujalal, et koduseinad vaid üksikuna hingamiseks mahti saavad?

                ainult uksel oli kiri „ÄRA MISKIT PUUTU!“

Miks ei tohi miskit puutuda? Kellele on see kiri mõeldud? Kas tegu on hoiatuse või ennastkehtestava keeluga? Jääb mulje, et majas on koha sisse võtnud isehakanud diktaator, kes surelike elu iga hingega kontrollida tahab. Üritab ta kodurahu hoida või on ta justnimelt selle rahu harvesinemise põhjuseks? Just viimane teooria näib mulle kõige usutavam.

onu mõtles pikalt pööras ringi võtit pesas

Oleme me endiselt unenäos? Näib, et tiibadega mees luges uksel olevat silti ning peab nüüd aru, kas uksest siseneda või mitte.

nägi iseennast aga mitte enda nägu

Nägi onu ennast peeglist, nägu moondunud? Nägi ta end lihtsalt läbi oma silmade? Või mõistis ta, et on küll tema ise, aga on nüüd muutunud mees, kes võib oma kunagised tegematajätmised korda seada.

katsus kõiki kohti kuhu küündis ta ja tädi
katsus põhjalikult pärast endal hakkas häbi

Teise salmi lõpus saame teada, et ilma näota onu läks (kodu/sahvri?)uksest sisse ning andis kätele vaba voli, tehes risti vastupidi uksel karjuva sildi hüüatusele. Et tekib süütunne, võib järeldada, et täiesti lahti pole oma vanast näost saadud, vanu väärtushinnanguid pole täielikult välja juuritud. Samas on ka võimalik, et süütunnet ei tekitanud pelk tegu, vaid teo ulatus. Kas uksel olev silt vihjab voodielu kuivusele, on siin tegemist seksuaalse pinge vallandumisega? Igatahes toimus vastuhakk valitsevale süsteemile.

koristas siis tuba tegi kartulitest putru
pani tiivad kappi keeras kapiuksed lukku

Häbi mahapesemiseks tegi tiibadega mees seda, mida teevad paljud inimesed, kes end häbistavast mõttest või teost puhtaks tahavad pesta – koristas, pesi nõusid, tegi süüa – tegi lihtsaid asju, mis lasevad meil väikese pingutusega tunda seda ajatult head ärategemise tunnet. Tiivad pandi kappi luku taha, ilmselt neid lähiajal vaja ei lähe ning silma alla neid ka ei taheta.

Olemegi jõudnud luuletuse viimaste värssideni, mis loodetavasti kogu loole valgust heidavad ning otsad kokku sõlmivad:

hommikul kui päike kiskus silmaklapid lahti

Saame kinnitust, et sündmustik oli aset leidnud öösel. Kujundlikum lugeja võib ka pakkuda, et öö ja une näol oli tegu meeltesegaduse või hullusehooga, milleni türanniseeriv keegi või miski oli onu viinud.

tädi oli / taevas polnud tiibu polnud kappi
tädi oli taevas / polnud tiibu polnud kappi

Milline meisterlik lõppmäng jaapanlasest luulesepa poolt. Tädi saatus jäetakse täielikult lugeja otsustada, kusjuures tädi taevas viibimine võib sümboliseerida nii eluküünla kustutamist tiibadega ingli poolt kui ka ülevoolavat rõõmu, taasleitud rahu(ldatus)tunnet. 

Tegemist on provotseeriva looga inimlikust ängist ning koduidüllide traagikast, mis peaks lugejas nii kaasaelamist kui kaastunnet tekitama. Jaapani luuletaja ei vedanud meid seekord alt.