#29 ehk Iiri vanasõna

Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda.
Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda?
Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda!



Siis tuleb ka armastus. Südamega näha, südamega kuulda, südamega tunda. Lõpuks on ikkagi tähtis südamega elada. Või India mungakloostrisse. Aga mõnikord peamegi just pikema reisi ette võtma, et oma nina ette näha, näiteks vannitoa peeglini jalutama. Eks selle õnnega ole samamoodi. Vahel unustame prille otsides ninale vaadata või sokke otsides varvaste otsa. Ega me ise ka alati nii kavalad ei ole, kui me seda näida soovime lasta. Üsna kaval on õnne otsima minnes oma silmad lahti teha, aga mõne jaoks võib õnn just magamises peituda. Jah, alati võivad inimesed teistele omi kogemusi ning muljeid jagada, kuid ainult teiste inimeste kogemusteks ning muljeteks need jääda saavadki. Oma õnn tuleb ikka igaühel ise üles leida. Ei ole olemas kõigile rakendatavat õnne valemit.

#28 ehk minust ei sõltu midagi

"Palun teid, Jekaterina Ivanovna, saage minu naiseks!"
"Dmitri Jonõtš," alustas Jekaterina Ivanovna tasaselt, "mulle valmistab kohutavat piina teie lootusi kõige julmemal viisil purustada, teie südant läbi hakklihamasina pressida ning teie suursugust tulevikku ühe lausega sandistada, aga Dmitri Jonõtš, te peate ometi mõistma (ning tõelise härrasmehena mõistategi), et teiega abiellu astumine mind igaveseks siia väikeste inimeste keskele aheldaks ja minu elult igasuguse mõtte rööviks. Jumal on niiviisi määranud, et minu elu tuleb õilsa kunsti teenimiseks anda ja kuidagi teisiti meil võimalik käituda ei ole. Minu isiklikust tahtest (mis loomulikult teiega abiellumist soovib), ei sõltu siin midagi. Saatus on minule teistsuguse elu ette näinud ja seepärast, Dmitri Jonõtš, ma teie ettepanekule eitavalt pean vastama."

"Minust ei sõltu midagi," mõtles Doktor Andrei Jefimõtš Ragin ning võttis karbist paberossi. "Mina olen kõigest mängija, ei mina loonud neid sadistlikke, ebavõrdsust süvendavaid reegleid, pole minu asi ka neid rumalaid reegleid muutma hakata. Pole minu süü, et ühiskond tõelisi, hingega inimesi kivimüüride keskele vangistab ning need, kes kohtumõistja ja vangivalvuri rolli täidavad, oma väärtuste ning põhimõtetega eladagi ei tohiks. Mina olen kõigest mängija." Doktor Andrei Jefimõtš Ragin istus oma mugavas tugitoolis, sõrmede vahel hõõguv pabeross.

#27 ehk 3 maailmalõpuetüüdi

1

ära usalda tubakakompaniid
kelle juhtivdirektor ei ole kirglik suitsetaja
ega poliitikut
kes pole kunagi elanud päris inimeste elu
ja seda kuuvarjutust
kes ta pesitseb kuu varjuküljel
ja näitlejaid
neid kuradi näitlejaid

usalda sõprust perekonda tarkust armastust
jah
isegi armastust usalda
sest kui teeb haiget, on järelikult päris

2

ma kardan jääpurikaid rohkem kui
surma

ja teisi inimesi rohkem kui
katku

a seksi ja raha kardan ma
täpselt sama palju

no umbes sada korda rohkem kui
maailma lõppu


3

sa tead et midagi on valesti
kui hollywood on hakanud lapsi tapma
kui kaastunne ja halastus sümbolisserivad nõrkust
kui bob dylan on see laul eurovisoonil
kui poliitikud ei valeta ja
kunstnikud ei varasta