Tere,
see on luuletus, mille tegime SBK ajal enda rühmaülemale, kuna "kaotasime" oma relvad.
Autorid on RMS Joosep ja RMS Rait Staabikompaniist.
---
Mu relv, mu arm
Olime me metsalaagris, tuju oli üsna hea,
siis me aga kaevasime kaevikuterea.
Kaevanud me olime tunde kolm või neli,
tunne oli nagu kauaks õue jäetud penil.
Pilkas pimeduses hirmus olnud oleks,
kui ma enda relva läheduses hoidnud poleks.
Asetanud olin Ta õrnalt rakmetele,
vajadusel vaenlasele oleks and' kiirtule.
Kaevasime terve öö, hommik oli raske,
"Härra leitnant, reamees X, magada veel laske!"
Hommikusel rivistusel kurba tõde jagati,
kaevikud jäid pooleli, kui öösel rahus magati.
Aega anti väga vähe, näod olid üsna nutused,
kui rangel häälel anti käsk: "kõrvaldage puudused!"
Kaevikute poole meil jooks algas ummisjalu,
ruttu maha varustus ja labidatel' valu.
Tööhoos sootuks ununenud oli me truu relv,
pea kohale meil purjetas tume murepilv.
Kuuldes ähvardavaid samme meile järsku koitis,
selja taga meie relvi härra seersant hoidis.
Ronisin siis üle oma kaevikutevallist,
nägin, härra seersant silitas mu kullakallist.
Sügasin siis pead ja mõtlesin, et mida teha,
armukadedusest vappuma lõi kogu keha.
Kas tõesti maha pidada mul tuleb karm duell?
Et ometi mu embusesse jõuaks minu relv.
Ei ole see vist ikkagi nüüd kõige parem mõte,
on seersandil ju minust palju kõvem väljaõpe!
Mõistlikum vast oleks kasutada kavalust,
selle abil ületatud mitu takistust.
"Härra seersant, vajan pisut Teie õpetust,
selgitage kuidas tõusta toenglamangust!"
"On seal's miskit rasket? Ei saa mina sellest aru,
sõduril vist tõesti pole kõige suurem aru!"
Mis seal ikka, võetigi siis toenglamang sisse,
erirõhku pöörati seal kehaasendisse.
"Härra seersant, kas võin tulla pisut lähemale?
Teie käteasendit siit üldse näha pole."
Ronisin siis välja sellest raskelt valmind' august.
Vähendasin reipalt meie kahe vahekaugust.
Äkitselt siis tegin ühe kibekiire sööstu,
võtsin kinni relvast, panin ummisjalu jooksu.
Selleks korraks pääsesime - mina ja mu arm,
kes teab kuis' joppab homme, elu on ju karm...
---
Tervitades,
Rait
