#59 ehk kuidas vasaku jalaga endast välja astuda

kui yhest hetkest valgus lihtsalt murdub, siis kuidas kõrgelt kukkuda ning ikka ellu jääda

1. mida selle all yldse mõelda, et yhest hetkest valgus lihtsalt murdub?

kes ta sellest hetkest välja murrab, ja milleks muudab? kui nähtustevahelistel seostel ei ole enam nime ega kuju. kui kerge on siis öelda keerulisi asju. kui kerge lihtsaid asju ytlemata jättes teha vigu.

2. mida selle all yldse mõelda, et kukkuda kõrgelt?

sest kõrgus on ju kõigest kujutis me kujutlusis. ja kukkumine meie enda tegevuse tagajärg. ja mitmes kord see juba on, kui silme ette kerkib pöördumatute protsesside paratamatus, mille käivitamisega mõtteid mõtlemata maha said.

3. mida selle all yldse mõelda, et ikka ellu jääda?

sest õndsaks saab ju see, kes oskab yldse mitte mõelda. ja ellu jääda nagu rahakott jääb õhtul baari. energia muundumine selle yhest liigist teise. kas on ses yldse miskit mida õhinaga pyyda.

did i fall or was i pushed

viimase aja tähelepanek on, et korrapärases keskkonnas suudab mu nii korrapäratu mõistus tunduvalt jõudsamalt töötada, kuigi igasugune korrapärane keskkond sellesse korrapäratusse mõistusesse vaevu mahtuda suudab.

kui me räägime yksildusest, tahan ma esmalt kokku leppida, et kõnealune yksildus saab olla vaid puhtisiklik. seega ei hakka me peatuma yhiskondliku või muukondliku yksilduse tekke-/toime- ega hajuvusmehhanismidel.

don’t ask me ask the ministry

ja kas ma peaksin end selle haiglase naudingu pärast, mis tekib, kui taarakonteinerisse visatud tyhjad purgid-veinipudelid miljoniks killuks klirisevad, ja mina, sellest loomalikku indu saanud, nende saatusekaaslasi yha suurema ja suurema hooga põhja suunas lähetan, mingisuguseid syymepiinu tundma. olen ma lõpuks normaalne?

nii kuradi lihtne on ajada abstraktset hylgemöla, aga kui jutt päris asjadele libiseb, olen kohe mök-mök ja mök-mök.

taararingilt tagasi jalutades turgatas mulle yks mõte, mis mind aga pärast esiku läbimist ning esimese trepiastme alistamist ja seeläbi traadita interneti õngekonksu haakumist täiesti kohutava ebaviisakusega maha jättis.

i feel me slipping in and out of consciousness

ja sinna ta läks. must nagu eilne päev.