#38 ehk luuletus nr 2

luuletus nr 2

mul heitsid ette õhtusöögilauas

kaks viini vorsti kartulitega

ja et ma oma lubadustest taandun

veel otsa ütlesid et nii ei saa

on tõde see ja tegu pole uhke

kuid kas siis kohe nõnda pragada

siis ütlesid on oinal mihklipäevad

et kohtud oma advokaadiga

kõik viha ikkes kinni pandud uksed

kui löömist panemiseks pidada

ma üritama pean ei anna alla

veel südaööseks lahti muukida:

„see luuletus on seks

et võita sinu poolehoid

muud tarvet kui see üks

tal ise juurde mõelda võid

sa oled ilus küll

ja lilled päike kollane

pean tunnistama sul

ka rõõmupisar soolane

armastus on kibe

ja mõrkjashapu vesiroos

näed nüüd lõpuks ise

ma olen sinu järgi hull”

#37 ehk muuseum kui kultuuri osa

kultuur on mõnusalt lai mõiste, millega vastava tahtmise korral võib seostada kõiki objekte, nähtusi ja sündmusi. stereotüüpne muuseum on oma rõskuse ning eksponaate ümbritseva vaikusega justkui mausoleum. sellest pisut meelevaldselt järeldust tehes võib väita, et muuseum on kultuuri surnuaed, kus kõige nooremad külastajad, kes lahkunust miskit ei tea, käivad eksponaatidelt sünni- ning surmadaatumeid lugemas, samal ajal kui pisut eakamad ning kultuuriteadlikumad noored proovivad kujutlusvõime ja muuseumis loodud olustiku abil kadunukest elusana oma silme ette manada. need, kellele on osutatud võimalus saada mälestatavaga sina-tuttavateks, otsivad muuseumist värskendust juba hägusaks muutuvatele mälestustele, et saaks ajale lahkelt naeratades tagasi vaadata ning taas kord seigelda ja avastada.

lisaks muuseumite harivale omadusele, mis meid eksponeeritavaga lähendada aitab, ja nende säilitavale võimele, mis vanu kulutuuriväärtusi taasmõtestama paneb, võib muuseum osaleda ka kunsti loomises, olles inspiratsiooniallikaks teatrile või kirjandusele. tänasel vargamäel võib taasetendada stseene "tõest ja õigusest", okupatsioonimuuseumis olevate üleskirjutatud mälestusete põhjal võib kirjutada raamatu või kaks. võimalusi on lõputult, eelnevate põlvede pärandit tuleb vaid osata mõista ja selleks meil muuseumid ju ongi.

2k9

#36 ehk if we'd send a person to mars and he'd set up a neutrino detector

"if we'd send a person to mars and he'd set up a neutrino detector and emitter, and had a person here with both, the person here on earth could send a morse code message to the person on mars of who won the super bowl, and the person on mars could receive and send the message back to earth before the person on earth sent it."

proloog

jahedus. üksindus. rõhutus. z-i rõõmuskurvameelsete silmade taga sosistas hääl: "astu välja, mine, avasta, kohtu, tunne rõõmu!"


I

x vaatas põnevusega z-i melanhool-joviaalseisse silmadesse:
"ma tahan lihtsalt soojust, lähedust, hoolitsust."
peegeldus.
"armastus päästab maailma"
ta oli ühtaegselt võluv, lihtne, sügav. ilus.
lummus.


II

sekundid. tunnid. nädalad.


III

x vaatas uurivalt z-i melanhool-joviaalseisse silmadesse:
"kas sina ise vähemalt tead kes või mis sa õige oled?"
pimedus. üksildus.
"oled sa iial midagi puhtalt siirusest või armastusest teinud?"
vaikus.
"kuidas peaksin mina sind armastama kui sa varjad oma nägu isegi enese eest."
tühjus.
"ma lähen. kas tuled?"


IV

x vaatas ahastunult z-i melanhool-joviaalseisse silmadesse:
"ja mis kuradi õigusega sa kogu aeg nii isekalt paranoiline võid olla?"
nukrus.
"need seinad seisaksid veel aastaid kui sa neid ise ikka ja jälle endale kaela ei tõmbaks."
tummus.


epiloog

z-i rõõmuskurvameelsete silmade taga sisendas hääl: "sa väärid vaid jahedust, üksindust, viletsust."