#16 ehk the eraser

möödunud päevade tallatud rajad
et ometi vaikiks te läikega kajad
umbroht teid võtaks ja nõgesed vohaks
muutuge ometi tundmatuks kohaks

kas vikat teilt lõiganud kõrvad
on kurdiks teid tallatud
mis takistab nägemast kurat

ma üritan uinuda

#15 ehk hea ja lahke karuott

Mu õe esimene raamat, siin ta on:

Elas kord Karuott. Ta oli hea ja lahke. Ta aitas linde ja loomi, putukaid ning kalu. Ükskord juhtus niisugune lugu, et kobras ei suutnud puud närida. Ta palus karult abi nagu ikka.
Ott ütles: "Äkki ma kutsun issi appi."
"Ei," vastas kobras, "emme ütles, et puu peab olema nagu pliiats. Oleme mures."
Hm, aga kui nad olid lootust kaotamas. Järsku tuli Otil mõte: "Su hambad on nagu saeterad. Tee nii, nagu sa teritaksid pliiatsit."
Näed, sa võid olla hea ja lahke, aga pead olema karm.

#14 ehk infoühiskonna inimene

teabeühiskonna inimene on justkui berliin II maailmasõja ajal, ainult et erinevalt berliinist, tulistatakse teda mitmelt rindelt infopommidega. uudised, meelelahutus, reklaam - kõike söödavad internetiportaalid, raadio- ja telekanalid, ajalehed ning ajakirjad infojahil rahvale.

veel mõned inimpõlved tagasi piirdus linnainimese päevane uudistekogus ühes päevalehes sisalduvaga, kuid nüüd, mil igal inimesel on personaalarvuti ning internet on kolinud mobiiltelefonidesse, on värsked uudised ka õhus, mida sisse hingame.

inimese peast on saanud informatsiooni sihtkohaks olemise asemel hoopis transiidikanal. pidevalt sisseahmitav andmemass jätab küll mulje, nagu suureneks sellega võrdeliselt ka teadmiste hulk, ent reaalsuses sõidab enamus infot pärast väikest vahepeatust uuesti edasi.

inimene toimib informatsiooniga nagu pank, hoides käepärast vaid igapäevaseks kasutuseks vajalikke vahendeid ning lastes ülejäänul maailmaturul ning fondides oma elu elada. kui suuremaid summasid vaja peaks minema, saadetakse päring ning seejärel on võimalik neid jälle kasutada. infomürast killukeste püüdmine ning nende abil soovitud terviku taastamine on oskus, mis aitab suurendada kasutusel olevate teadmiste kogumahtu ning orienteerumisvõimet infomaailmas. selle oskuse puudumine on põhjus, miks tekib mulje pealiskaudsusest ning küllastunud teabevoolust.

ei tohi salata, et just internetiga on hoo sisse saanud ultraliberaalne, täielikult piirangutest prii teabeloome, mis on inimeste eneseväljandusvõimalustele mõjunud revolutsiooniliselt, kuid mille abil jõuavad inimeste peadesse ka ideed, mis jagamist ei vääri.

infoühiskonna inimene elab keerulises ning kiirelt muutuvas ajas. et vältida lõksulangemist ning läbikäiguhooviks muutumist, tuleb osata väärtuslik väärtusetust eraldada ning mitte kaotada võime iseseisvalt mõtelda ja süveneda. kindlasti ei tohi end ka teabemaailmast täiesti ära lõigata, sest peidab see ju inimkonna suurimat vara - inimeste parimaid ning mitmekülgsemaid teadmisi. igal mõttepanga omanikul on püsiühendus maailmapangaga.