mul käis täna päkapikk...NALI! mul käis täna vanaisa külas ja aitas meil paar ulakat saart maha võtta. nimelt on mu vanaisa kogu elu metsavahina ja -mehena töötanud, juba täitsa poisipõlvest alates, siis küll rohkem metsapoisina kui -mehena, aga ta oli vahva poiss ja ega kaua läinud, kui teda täitsameheks võis kutsuda, ja kui keegi maailmas peaks olema meister ulakate puude langetamises, siis on see kindlasti mu vanaisa. paljud ehk ei tea, aga tegelikult on mu vanaisa üpris nägus, mulle meeldib mõelda, et ta oleks võinud vabalt sean connery olla ja sean connery oleks võinud tema olla, kui saatus seda niipidi tahtnud oleks, aga võib-olla ta ongi sean connery ja kui ta meiega on, siis ta lihtsalt teeskleb, et ta on vanaisa artur, või vastupidi. peale selle on mu vanaisa hästi tugev. ta on palju vanem kui mina ja isegi vanem kui mu isa, aga ta on sellest hoolimata, või siis just tänu sellele, meist mõlemist ikkagi palju kordi tugevam! ärge nüüd arvake, et minu vanaisa, erinevalt teistest inimestest, pahedest täitsa prii mees on. oh ei, üks vigur tal küljes on, aga mina seda küll ette ei heida. nimelt lubab vanaisa omale ikka ja jälle mõne sigareti või tubakapläru, aga kes siis ausale mehele kohvi ning tubakat keelata võib! suitsuga on ta juba miljon aastat kokku elanud ja ta ütles mulle, et ega too teda enne maha jäta, kui ükskord kõik muu kah jätab, aga mina loodan, et see ei juhtu veel niipea! mu paps soovitas vanaisal maantee ääres isetehtud saunavihtasid müüma hakata, umbes 30 krooni tükk või siis kaheeurone, sest ega tema küll allapoole ei pea ümardama - ega see mingi hiina kaup ole, mille eest kopikastki kahju on! bensujaamas on samasugused vihad palju kallimad, kõik tuleksid vanaisalt ostma ja tema saaks väärikat pensionilisa. väiksena käisin natukene rohkem vanaisa juures kui praegu ja siis me mängisime mõnikord malet. male on tarkade meeste mäng ja mina tundsin end malet mängides sama targana kui mu vanaisa! nüüd ma mängin mõnikord oma õega malet, ta hakkas meil maleringis käima ja käis eile võistlustel kah, sai nelja tüdruku seas pronksmedali, üks napp kaotus, üks natukene kindlam kaotus ja üks sada protsenti kindel võit, sest neljas tüdruk ei tulnud kohale! nüüd mängib mu õde vanaisaga malet ja on kindlasti sama tark kui mina omal ajal või natukene isegi targem.
emale ja isale kingiti jõuludeks üks pisikene pakike ja selle pakikese sees oli... arvake ära, algab a-tähega ja lõppeb v-ga. ja see ei ole ahv või aurulaev või automaatrelv. ei, see on hoopis aroomikohv! ja alati kui ma seda enda lemmikusse oranži kohvikruusi lusikaga pisut puistan, hakkan ma automaatselt hästi hästi palju naeratama, sihuke tunne nagu kuulaks muusikat, mis su automaatselt rõõmsaks teeb, aga nüüd piisab lihtsalt sellest, kui aroomikohvi lõhn ninna poeb ja ei saagi oma suunurki enam allapoole! elagu aroomikohv!
