#50 ehk petrichor

nad peavad end katkematult teiste inimestega ümbritsema: suhtlema, sidemeid looma, üheskoos naerma, kallistama, jalutama, jooksma, tantsima, valetama. olgu selleks kindel partner, hingesugulane, kellega maailma läbi ühise läätse vaadata või hoopiski võõras, igal õhtul uus seltsiline, igal hommikul uus nägu, kelle vastas ärgata. kui imeline on see maailm, kui palju võib inimestelt õppida, mitme ruutkilomeetri võrra oma silmaringi avardada, mitu korda iseennast kelleski (taas)avastada. ja kui raske on, kui ühel hetkel kõik su ümbert ära lõigatakse. kui sa oled avastanud end üksinda, pilk uimane, vahtimas vannitoa peeglisse. ja sind ümbritseb tumm vaikus. otsid leevendust, mässid end selle sisse. sõltlasele omaselt aitab see end normaalsena tunda, täisväärtusliku ühiskonna liikmena, inimesena, karjaloomana. inimene pole loodud üksinda hakkama saama, ta on selleks liiga nõrk, tujukas, vajab 8 tundi und, vajab hoolitsust, tähelepanu, lähedust, sööki. sööki vaimule, kehale, hingele. toitu, toitu vajab inimene! ja teist inimest.