20121115

#52 ehk ice cream sunday





ma kõrgust pisut pelgan
ja on pimeduses kõle
kuid meeldib öelda et ma olen
ikka täitsamees

ma pole väga uhke
kuid mu süda pole kole
ja meeldib mõelda et mul on veel
kõikseparem ees

mu südamel ja sul on
päris võimas ühisosa
kuid oota kuni mõistad
mis võiks olla nende ühend

ja nagu inimene kes ei 
karda enam hirmu
ma sain sust lõpuks üle

kas kolime nüüd kokku

20121114

#51 ehk the smell of a perfect sunset






asjad mis ei juhtu kunagi
ma peitsin ära
sinu seljataha

on küllalt palju oldud
saadud antud
aeg kätte jõudnud
jäta need nüüd maha

asjad mis ei juhtu kunagi
ei ole olemuselt
loodud lootma

on küllalt palju söödud
käidud nähtud
aeg ära teenitud
ja on ka raha

asjad mis ei juhtu kunagi
on nimekirja alguses
ja heaga

sest asjad mis ei
juhtu kunagi
need asjad algavad
ju päris a-ga

asjad mis ei juhtu kunagi
ei ole sündinud
ei ole surnud

need asjad ise teavad
peavad teadma
mil lihtsalt päikest nautida
ja mitte mõelda

20121113

#50 ehk petrichor





nad peavad end katkematult teiste inimestega ümbritsema: suhtlema, sidemeid looma, üheskoos naerma, kallistama, jalutama, jooksma, tantsima, valetama. olgu selleks kindel partner, hingesugulane, kellega maailma läbi ühise läätse vaadata või hoopiski võõras, igal õhtul uus seltsiline, igal hommikul uus nägu, kelle vastas ärgata. kui imeline on see maailm, kui palju võib inimestelt õppida, mitme ruutkilomeetri võrra oma silmaringi avardada, mitu korda iseennast kelleski (taas)avastada. ja kui raske on, kui ühel hetkel kõik su ümbert ära lõigatakse. kui sa oled avastanud end üksinda, pilk uimane, vahtimas vannitoa peeglisse. ja sind ümbritseb tumm vaikus. otsid leevendust, mässid end selle sisse. sõltlasele omaselt aitab see end normaalsena tunda, täisväärtusliku ühiskonna liikmena, inimesena, karjaloomana. inimene pole loodud üksinda hakkama saama, ta on selleks liiga nõrk, tujukas, vajab 8 tundi und, vajab hoolitsust, tähelepanu, lähedust, sööki. sööki vaimule, kehale, hingele. toitu, toitu vajab inimene! ja teist inimest. 

20121112

#49 ehk the smell of the ocean is caused by atoms




ma võisin seigelda kujutlusvõime piiritutel vormidel, leida ennast muusikast, raamatutest, jooksmisest. ma võisin õppida, avastada, seoseid luua, asju lahti võtta ning uuel kujul konstrueerida. võisin naerda iseenda nalju, tunda kirjeldamatut uhkust oma kavaluse üle, tunda päikest ja tuult oma näol, vihma ja linna kõrvades. ja siis avastada end vannitoa peegli ees, üksinda, uimasel pilgul, ümbritsevaks vaid tumm vaikus. olin ma õnnelik? kas tõesti oli minu elatud elu mingisugusel viisil parem, õilsam, loomulikum, suursugusem? ma lõpetasin endale otsa vahtimise, keetsin teed, avasin akna ning astusin välja. 

20121030

#48 ehk viigipuu rüpes



on lõbus unistada saatusest
ja ettemääratusest
ning mängida maha mõni
23. sajandi malepartii

aga ehk

peame lihtsalt tunnistama et
olen kõigest juhuslik äraeksinud
y-kromosoom
ja sina x

isegi kui

on kirjeldamatult ilus mõelda et
just mina ja sina oleme
mingisuguse defineerimatu punkti
x- ja y-koordinaat

20121024

#47 ehk 00101111




turvakodu aknast sulle
peale kumab valgus
ümber maja kõnnib rada
mustas mantlis mees

tean et ajal omapära
mis on hea ja paha
kõik mis meie vahel olnud
pole enam ees

turvakodu aknast sulle
peale kumab valgus
uneski veel ärkvel hoiab
saladus mu sees

20121020

#46 ehk noppeid kimi sakura paanikapäevikust




Noppeid Kimi Sakura paanikapäevikust (2008):


***
õhku välja lasta

saavad vaid taimed
teistel on CO2

/antud luuletuses on autor üritanud tegeleda kavala keeleakrobaatikaga, üritades viidata inimese loomuomasele pingestatusele ning ürgses looduses peituvale igavesele tasakaalule, ent suutnud segamini ajada mõisted õhk ja hapnik, mistõttu lõpptulemus on nii keemia- kui ka kirjanduseõpetaja õudusunenägu.



***
"irem um irem" võib
ladina keeles
tähendada kalapaati aga
mina
seda ei usuks

/kõlanud sissekandes on autor mänginud oma kodukeskkonnast (jaapan) pärit tähekooslusega irem, mis tegelikkuses kuulub kohalikule videomängutootjale, aga antud juhul on pandud oma kõla ning konstruktsiooniga imiteerima ladina keelt, kusjuures autor püstitab luuletuse algul küllaltki usutava hüpoteesi, aga lugeja ärritamiseks pööratakse kogu turvalise maailma loogilisus ning paikapidavus pea peale ja utsitatakse lugejat sisseahmitavasse infosse kriitilise meelega suhtuma. kahjuks rikub ka siin kogu kompositsiooni silmakriipiv loogikaviga, mida oleks saanud killukese selge mõtlemisega suurepäraselt ravida: ilmselgelt ei saa ühesõnalist kalapaati tähistada kolmesõnaline fraas, pealegi teab valdav osa lugejatest, et ladinakeelne kalapaat on horia.



***
mobiiltelefonidel veab
sest laadija maksab vaid
paarsada krooni
(tele2 esinduses)

/siin näeme, kuidas on nurjunud autori katse kirjutada ajatut teost (mis ometi peaks kõigi loojate ülim eesmärk olema), kasutades vääringu kujutamiseks tänasel päeval unustustehõlma vajunud valuutatähist kroon. seega jääb lugejal mõistmata läbiv idee inimväsimuse paratamatusest ning ööpäevaringselt ärkveloleva ning tegutsemisvõimelise tehnika pealetungist, kusjuures, andes mobiiltelefonidele tunded (-l veab), on üritatud vihjata, nagu oleks ületatud piir, kus tänapäevane tehnoloogia katkeb olemast aktiivne tööriist ning on nihkunud olema pigem passiivne karjataja-omanik (kui inimene ostab poest mobiiltelefoni laadija, siis kas ta ostab selle laadija endale või oma mobiiltelefonile; kellel seda laadijat eluspüsimiseks rohkem tarvis on, mobiilil või inimesel).




***
see siin on luuletus
100% meeletus
+ 37% hooletus
põletada pärast lugemist

/jah, tänapäeval teab iga haritud inimene, et originaalsuse puudumine on teose hindamisel tühine, jah, originaalsus võib muidu ilmetule teosele väärtuse anda, ent stiilipuhast imitatsiooni ei ole kellelgi õigust maha laita. antud luuletuses pole aga miski puhas, seega võime südamerahus panna võrdusmärgi kõnealuse kirjatüki ning jaapani delfiinitapjate vahele. tegelikult läheme lausa nii kaugele, et tembeldame vähetuntud jaapani luuletaja fašistist muidusööjaks. säh teile tõusvat päikest!