#69 ehk lame nagu maakera

kirjeldades nähtamatut
maikuu palavaimal päeval
avad akna kahtlustele
olles veendunud selle olemasolus  
hammustad endale suure isuga keelde
ületades kõige keerulisemaid olukordi
püüad mullaste sõrmedega seebimulle
puhudes armsamale hingesügavusest lubadusi

naeratad kõverate hammastega
sirget naeratust  
üritad sellest kõigest selgust luua
aga ikka jääd tähetolmu hõljuma
maikuu palavaimal ööl
luuletades armastusest