#39 ehk Kevadkevad

Kevad

Päike paistis ja soojendas ilma,
üks kiir tungis karule silma.
Ta haigutas, ringutas pisut
ja tundis siis suurt söögiisu.

Siis jalutas ringi ja naksas
ühe põõsa alt jänesekapsast.
Tal tuju läks paremaks hopsti!
Kuid siis lõi ta pea ära koksti!

Tal vastu jalutas sõber-
sarviline kuid lustakas põder.
Põder karule pilgutas silma
koos nautisid kevadist ilma.

Kaisa (ja emme natuke aitas)

kevad

tydrukud isamaa tydrukud
kevadel uuesti puhkevad
hinges tal kuristik naeratab
kuhu end üheskoos heita

tydrukud isamaa tydrukud
päeva ja õhtuga uhkemad
kaelas tal nöörijupp pitsitab
millega kütkeid võib köita

tean et sa ootad sonetti
kuid istu mu opel kadetti
ju nägin et tegid mul silma
koos naudime kevadist ilma

joosep