20110421

#28 ehk minust ei sõltu midagi




"Palun teid, Jekaterina Ivanovna, saage minu naiseks!"
"Dmitri Jonõtš," alustas Jekaterina Ivanovna tasaselt, "mulle valmistab kohutavat piina teie lootusi kõige julmemal viisil purustada, teie südant läbi hakklihamasina pressida ning teie suursugust tulevikku ühe lausega sandistada, aga Dmitri Jonõtš, te peate ometi mõistma (ning tõelise härrasmehena mõistategi), et teiega abiellu astumine mind igaveseks siia väikeste inimeste keskele aheldaks ja minu elult igasuguse mõtte rööviks. Jumal on niiviisi määranud, et minu elu tuleb õilsa kunsti teenimiseks anda ja kuidagi teisiti meil võimalik käituda ei ole. Minu isiklikust tahtest (mis loomulikult teiega abiellumist soovib), ei sõltu siin midagi. Saatus on minule teistsuguse elu ette näinud ja seepärast, Dmitri Jonõtš, ma teie ettepanekule eitavalt pean vastama."

"Minust ei sõltu midagi," mõtles Doktor Andrei Jefimõtš Ragin ning võttis karbist paberossi. "Mina olen kõigest mängija, ei mina loonud neid sadistlikke, ebavõrdsust süvendavaid reegleid, pole minu asi ka neid rumalaid reegleid muutma hakata. Pole minu süü, et ühiskond tõelisi, hingega inimesi kivimüüride keskele vangistab ning need, kes kohtumõistja ja vangivalvuri rolli täidavad, oma väärtuste ning põhimõtetega eladagi ei tohiks. Mina olen kõigest mängija." Doktor Andrei Jefimõtš Ragin istus oma mugavas tugitoolis, sõrmede vahel hõõguv pabeross.

3 comments:

Reet said...
This comment has been removed by the author.
Reet said...

oh, ma just paar tundi tagasi tuletasin Tšehhovi novelle meelde. Jonõtš oli ainus täielikult meelest läinud ja palat nr 6 on jätkuvalt lemmik.
ja su eelmise postituse 2. ja 3. luuletus tegid mu koleda päeva natuke ilusamaks.
(kui huvitab, siis eelmise kommentaari kustustasin ära, sest olin "palat" asemel "palan" kirjutanud:( )

joosep said...

hehe, ma sirvisin kah just vanu kirjandeid ja muid kirjanduse asju. tšehhov on tõesti hea ja palat nr 6 on üks parimaid asju mida ma elus lugenud olen! :-)