Kaks luuletust tüdrukule (keda ammu näinud ei olnud).
Itaalia 2
võlvide all ei saja
kuigi vahel on vaja
uhtuda eilseid kihte
ooperis keegi ei maga
kui siis lava taga
kellel laulud
lauldud
seadma peab uusi sihte
hommikukohv mind teretab
naabrimees naisele seletab
seda mis unenäost
mäletab
seda et elu on lihtne
Itaalia 3
mäletan küll su suud
kui ma astusin maha
keegi ütles vist tere
keegi ütles vist muud
maitsesid nagu ei julgeks
liialt palju ma öelda
keelega sügisest valgust
kollastel seintel võis tunda
kohe kui kuulsin su pilku
endaga puutuvat
keelega sügisest valgust
magusaks muutuvat
